Potuska-näitus – mälestused patjadel ja keraamikas

Praegu Soome Instituudis üleval olev Potuska-näitus on esimene sündmus, millega Tallinna Soome Püha Peetri kogudus tähistab oma 20. aastapäeva. Potuska tuleb venekeelsest sõnast paduška – padi.
Jutustab Tallinna soome koguduse õpetaja Hannele Repo:
Tallinna Soome koguduse ingeri vanaprouad kogusid koostöös Soome Ingeri Kultuuriseltsiga 2008. aastal algatatud nn. jutustavate patjade töötoas mälestusi oma eluteest. Fotod tähtsatest hetkedest kanti kangale, millest omakorda õmmeldi padjakatted. Osa pilte on kantud ka savitöödele.
Ingeri Kultuuriseltsil on mälestuste kunstilisel talletamisel tähtis osa. Käsitöö läbi saab elulugu nähtavaks ja raskest ning kannatusterohkest loost sünnib ehe ja kaunis kunstiline tervik.
Rahvale olid abiks Ingeri kaart, magnetofonid ja kaamera ning rõõmus meel.
Ingeri kultuur on suures osas just mälestuste ja mälestamise kultuur. Koos saatusekaaslastega meenutatakse nii lapsepõlve koduküla kui ka raskeid aegu, mida ingerlaste elukaares on olnud liigagi palju.
Töö juures sai nii naerda kui ka nutta, vanu aegu meenutada. Igaüks jutustas oma loo. Vahel takerdusid need detailidesse, aga ega kiiret ju olnudki. Igaüks jutustas nagu oskas ja teised kuulasid. Kõik lood võeti lindile ja litereeriti. Hiljem toodi kaasa ka fotosid, meenutati nendel kujutatud paiku ja inimesi. Pildid skaneeriti arvutisse, Aune lisas ka iga loo jutustaja foto. Nii asetusid lugu ja elu tähtsamad pildid oma kohale, eks meenutamine ole ju silla ehitamine olnu ja tuleva vahele.
Lõpuks koguti kolaažid, skaneeriti need riidele ja õmmeldi pildi ümber lappidest padi, igaühe oma loo padi. Koguneti neljal korral, lõpuks said kõik padjad valmis. Kraamika jaoks valiti välja üks pilt, Helena Leppäse käe all said tööd nii kaugele, et nad saadeti kunstiakadeemiasse põletamiseks ning Helena seadis nende aluseks sinised plaadid. Mälestuspiltidest said armsad keraamilised seinaplaadid.
Nagu öeldud, oli Ingeri Kultuuriseltsi töögrupis mitmete kunstiliikide asjatundjaid. Savitöid harjutati koos kunstnik dr. Helena Leppäsega, piltidega tegeles fotoõpetaja Aune Kämäräinen, intervjueerimise ning patjade kujundamise eest vastutasid Marja Karhula, Pirkko Nykänen, Elma Puidet ja Liisa Söderlund, juhendajana osales ka kirikuõpetaja Hannele Repo. Töötuba sai teoks tänu vabatahtlike eestvõttele ja TallinkSilja kingitud laevapileteile.
Näitus Soome Instituudis jääb avatuks kuni aprilli lõpuni.